Majanduse maht langeb. Töötus kasvab. Ettevõtted lähevad pankrotti. Möödunud aastal alanud ülemaailmne finantskriis on otseselt mõjutanud Eestit. Rahamaailma reeglid on muutunud. Uute oludega peab iga riik ise hakkama saama. Kulude kärped tähendavad olukorraga toimetulemist, vaja on aga ka plaani uue tõusu saavutamiseks. Kindel on see, et uus tõus tuleb. Kui ruttu, on välisturgude teha, aga kui võimas, otsustame meie. Majanduskriisist väljumiseks on Reformierakond loonud plaani. Õigete otsuste korral tuleb Eesti majanduskriisist välja paremini kui teised, kes neid otsuseid ei langeta. See on ainus nii konkreetne ja põhjalik plaan meie majandusele uue kasvu andmiseks. Reformierakonna esitatud seitsme sammu kavale ei ole pakutud alternatiivi. Kõlanud on ettepanekud suurendada kulutusi riigilaenu arvelt, elavdada majandust talongidega, riigistada Eesti suurim pank, asutada munitsipaalpoed. Kõik need valikud hävitaks meie majanduskeskkonna usaldusväärsuse, kuid ei lahendaks ühtegi probleemi. Riik ei pea
eraettevõtlust asendama. Energeetika, efektiivne sotsiaaltoetuste süsteem, infrastruktuuri areng – need on valdkonnad, kus juhtohjad peavad riigi käes olema. The Heritage Foundationi kinnitusel on otsene seos riigi jõukuse ja majandusvabaduse vahel. Mida vabam on ettevõtluskeskkond, seda jõukam on rahvas. Kui riik hakkaks endale ostma panku, poode ja ehitusfirmasid, siis saaks ta seda teha ainult rahva raha eest. Kui riik hakkab ettevõtjatelt tasu vastu andmata üle võtma ettevõtteid, pole tegemist enam vaba ja turumajandust austava riigiga. Kuid teada on, et vaba inimese töö on võrratult efektiivsem kui piiratud vabadusega inimese töö. Poodide ja pankade munitsipaliseerimisest õnne ei tule.
Kokkuvõttes on küsimus vastutuses. Kellelt teiselt oodatakse plaani uueks tõusuks, kui mitte parlamendi suurima fraktsiooniga erakonnalt? Mõõnad on majanduse arengus paratamatud. Langusele järgneb tõus. Ka selleks tuleb valmis olla. Seitsme sammu plaan koosneb majanduse elavdamiseks vajalikest otsustest. Me tahame uusi töökohti, paremat pensioni, kindlust noortele peredele ja paremaid olusid meie lastele. Just nendel põhjustel ongi Reformierakond koostanud plaani „Seitse sammu uue majanduskasvuni“. Kui me plaani järgime, tuleme kriisist paremini välja kui teised.
Rasketel aegadel oleme alati suutnud kokku hoida, üheskoos oleme leidnud võimaluse teha asju paremini. Kui Eestit okupeerinud Nõukogude Liit oli kokku varisemas, ei andnud me alla. Valmis plaan Eesti majanduslikust iseseisvusest, heisati taas sinimustvalge Pika Hermanni torni, taastati oma riik…
Kas mäletate veel aastat 1992? Poeletid olid tühjad, esmatarbekaupu sai talongide eest. Oli unistus oma rahast ja suvisel pööripäeval, kui õieti pimedaks ei läinudki, ootasid inimesed järjekordades, et saada rahakotti esimesed Eesti kroonid, millel tollase Eesti Panga presidendi Siim Kallase allkiri…
Kümme aastat tagasi oli Eesti majandus samuti keerulises olukorras. Idaturg oli kadunud, pangandus vankuma löönud. Reformierakond tuli siis välja ettepanekuga uuele majanduskasvule alusepanekuks vabastada ettevõttesse investeeritud kasum tulumaksust. See tõi välisinvesteeringute hoogsa sissevoo, uute töökohtade tekke, inimeste elujärje kiire paranemise…
Aastal 2003 tuli Reformierakond välja selge plaaniga, kuidas majanduskasvust saaksid veelgi suuremat kasu kõik inimesed. Alustati üksikisiku tulumaksu alandamisega. Keskmist palka teeniv inimene võidab sellega tuhandeid kroone aastas…
Noored pered vajasid senisest suuremat kindlustunnet. Reformierakond kavandas vanemahüvitise ja sündide arv hakkas suurenema. 2009. aasta võib saada taasiseseisvusaja esimeseks, mil Eestis on iive taas positiivne…
Ka täna, kui maailma majandus on aastakümnete sügavaimas kriisis, on Reformierakonnal plaan, kuidas Eesti väljub sellest kriisist tugevama ja edukamana kui kunagi varem. See plaan on Sinu ees. Üheskoos viime selle ellu…

Euro tagab Eesti majanduse stabiilsuse ja Sinu säästude säilimise. (Keit Pentus – Reformierakonna fraktsiooni esimees Riigikogus)
“Esimeste kroonide eest ostsin kioskist ajalehe, et näha, mismoodi väiksemad rahatähed elusast peast välja näevad. Praegu olen aga veendunud – Eesti peab võimalikult kiiresti krooni asemel kasutusele võtma euro. Euro kasutuselevõtt sisendab välisinvestorile usaldusväärsust ja annab ka meie oma ettevõtjale suurema kindluse.”
Sinu kasu sellest sammust:
1. Eesti majandus saab uue hoo – see tähendab uusi töökohti, uut majanduskasvu ja maksutulu, paremaid võimalusi pensionitõusuks ja peretoetusteks.
2. Euroopasse reisides pole vaja enam raha vahetada ja selle eest teenustasu maksta, on lihtsam ja mugavam.

Madalad maksud säilitavad Sinu töökoha ja aitavad luua uusi ning jätavad Sulle rohkem raha kätte. (Urmas Klaas – Riigikogu majanduskomisjoni esimees)
“Makse on viimastel aastatel majanduse elavdamiseks langetatud väga paljudes riikides, muuhulgas Eestile eeskujuks olevates Põhjamaades. Eestis tuleb kindlasti esimesel võimalusel jätkata üksikisiku tulumaksu alandamisega. Ettevõtjaile tagab kindlustunde seni hästi töötanud ettevõtete investeeringute maksuvabastuse jätkumine. Seda on mõistetud ka Euroopa Liidus – on loobutud nõudest, et Eesti seda süsteemi muudaks.”
Sinu kasu sellest sammust:
1. Palgasaajana saad ise oma raha kasutamise üle otsustada. Sulle jääb rohkem raha kätte.
2. Ettevõtjana on Sul rohkem vahendeid, mida saad kasutada oma ettevõtte arendamiseks ja uute töökohtade loomiseks.
3. Soodne maksukeskkond toob Eestisse uusi investeeringuid ja elu paraneb meil kõigil.

Majanduse elavdamiseks võtame viimse sendini kasutusse Euroopa Liidu vahendid! (Taavi Rõivas – Riigikogu liige)
“Eesti riik peab säästuajal investeeringuotsuseid tehes esikohale seadma need objektid, mille rajamisel on võimalik kasutada Euroopa Liidu abi. On suur vahe, kas uue maanteelõigu eest tuleb maksta sada miljonit krooni või sellest sajast miljonist tuleb kaks kolmandikku Euroopa Liidu eelarvest. Sama hulga maksumaksja raha eest võib saada kolm korda rohkem kilomeetreid uut maanteed.”
Sinu kasu sellest sammust:
1. Maksumaksjana on Sulle soodsam, kui riik suudab eurovahendeid hästi kasutada – surve riigikassale väheneb, makse pole vaja tõsta.
2. Elukeskkond paraneb mõne aastaga rohkem, kui ainult riigieelarvest tehtavate investeeringute puhul paarikümne aastaga võimalik oleks.
3. Kui Sulle tulevad külla sõbrad Euroopast, saab neile rääkida, kuidas Euroopa Liidust on Eestile abi ning kui hästi eestlased on eurotoetusi kasutanud – paraneb nii riigi kui Sinu enda maine.

Aitame Eesti kaupadel jõuda edukalt välisturgudele. (Urmas Paet - välisminister)
“Eestis on välja mõeldud ja toodetakse palju häid asju, mida müüakse edukalt kogu maailmas: Estonia klaver ja Skype, omanäolise disainiga mööbel ja mõnusad spaad. Riik saab ning tahab ettevõtjatele uute turgude leidmisel toeks ja abiks olla.”
Sinu kasu sellest sammust:
1. Kui Eesti eksportijad on edukad, säilivad praegused töökohad ja tuleb juurde uusi.
2. Piiri taha müüdud kaupade eest saadud rahalt makstud maksud täidavad riigikassat, see tähendab suuremaid peretoetusi ja pensione.
3. Maailmas ringi rännates võid tunda uhkust, rääkides kõigile, et üks või teine kogu maailmas tuntud asi on leiutatud või toodetud Eestis.

Lihtsustame ettevõtete asutamist ja tegevust, et tekiks uusi töökohti. (Rein Lang - justiitsminister)
“Minu meelest on rikaste riikide hulka jõudmise võti ettevõtlusvabaduse tagamine. Ettevõtjat ei peaks riik ülemäära kiusama, nõudma temalt erinevate formularide täitmist, igaks juhuks ja juba ette maksustama, vaidluste korral aastate kaupa kohtus vintsutama. Ettevõtja peaks olema ühiskonnas väärtustatud kui uue rikkuse looja, temas ei tohiks nõukogude ajast pärit mõttemallile tuginedes näha külakurnajat, petist või spekulanti.”
Sinu kasu sellest sammust:
1. Sa ju tead, et riik ei ole vabrik ega rahatrükikoda. Riik ei tooda ise midagi, jagab vaid ümber maksudega kogutud raha. Makse saab aga koguda vaid siis, kui on ettevõtjaid, kes loovad töökohti.
2. Nii ettevõtja kui kodanikuna on Sulle kasulik, kui Sinu suhtlemine riigiga kulgeb liigsete bürokraatlike takistusteta, eelistatult kodust või töökohalt arvuti kaudu internetis.
3. Kui kõikidel Eesti inimestel on töökohad, siis laekub riigikassasse rohkem raha, saab maksta suuremaid pensione ja peretoetusi, vajatakse vähem sotsiaalabi.

Võtame kasutusele tuumaenergia, mis teeb elektri Sinu jaoks odavaks. (Jürgen Ligi – Riigikogu rahanduskomisjoni esimees)
“Naftaajastu lõpul on tuumaenergia lootustandev energiaallikas üleminekul veelgi puhtamatele ja kestvamatele. Mis samuti oluline – erinevalt naftast ja gaasist on uraani suurimad tarnijad poliitiliselt stabiilsed Kanada ja Austraalia.”
Sinu kasu sellest sammust:
1. Elektri hind jääb tarbijale soodsaks. Sul kulub elektriarvete maksmiseks pere eelarvest vähem raha.
2. Oma tuumajaama rajamine tagaks meie riigi sõltumatuse teistest riikidest ning seetõttu parema julgeoleku.
3. Keskkonnale koormava, põlevkivist toodetava elektri tootmine väheneks. Kodumaa õhk oleks puhtam, põhjavett kuluks vähem, põlevkivi saaks ärapõletamise asemel kasutada muu väärtuslikuma tootmise toorainena.

Kaasaegne haridus annab Sulle ja Sinu lastele huvitava töö ja parema palga. (Kristiina Ojuland – Riigikogu aseesimees)
“Ajad, mil kingsepaametit pärandati isalt pojale, on igaveseks möödas. Et konkurentsis püsida ja enda ja oma pere elujärge parandada, tuleb iga päev õppida midagi uut. Eesti inimesed on õpihimulisemad kui paljude teiste riikide kodanikud ja Eesti haridus mitmes valdkonnas maailmatasemel. See on tugev vundament, millega kindlustame riigi tuleviku. Et praegusest majandussurutisest veelgi tugevamana väljuda, peame nii ühiselt kui igaüks eraldi oma sihid seadma silmapiirist kõrgemale.”
Sinu kasu sellest sammust:
1. Põhitöö või töökoha vahetusega seotud koolituskulude erisoodustusmaksust vabastamise järel kulub Sul enesetäiendamisele vähem raha ja sellest on huvitatud ka Sinu tööandja.
2. Saad takistusteta valida lapsele parima kooli, kus antakse parimat haridust, mis vastab tema võimetele ja huvialadele.
3. End pidevalt täiendades kohtud huvitavate inimestega nii kodulinnast kui kogu maailmast, vahetad mõtteid, teadmisi ja kogemusi, saad innustust ja Sul tekib uusi ideid.




